1937.aastal suvekontsert kõlakojas                       7.07.2018 Säde aiapidu (tellitud kaarlava) 

 

28.aprillil 1937 sai „Säde“ aed luigepaari. Tänu sõjaväeringkonna ülema kolonel Trossi algatusele  kinkis Pärnu linnapea hra Soo Valga garnisonile paari luikesid. Luikedele ehitati ilus roheline maja.
7.juulil 2018 Säde aiapeol oli ka luigepaar kohal.

 

Aiapeol esinesid: Peeter Kaljumäe, Priit Aimla, Pärnu-Jaagupi Pasunakoor, Voldemar Kuslap, C-Jam, Vello Vaher, Piirilinna Bigbänd, estraaditrupp Tõrva Tilgad, segakoor Rõõm,  Puka meesansambel, ansambel Spirea ja Valga maadlusklubi.

Loterii-allegrii
25. augustil täitub 150 aastat Valga ja Eesti esimese eestlasest linnapea Johannes Märtsoni sünnist. Selle päeva tähistamiseks otsustasid Tiina Loomemaja, Valga Muuseum, MTÜ Segakoor Rõõm ja MTÜ Valga Muuseumisõprade Selts viia läbi heategevusloterii Säde Aiapeol, et koguda raha Johannes Märtsoni mälestuspingi paigaldamiseks Valga raekoja lähedusse. Loterii peaauhinnad pani välja Sangaste Loss ja Cantervilla Mängumaa.
Täname kõiki loterii auhindade annetajaid. Kokku saadi loterii müügist 523,20 eurot.
  Johannes Märtson sündis Lõve Talnamõisa karjamõisa rentniku pojana 25. augustil 1868. Koolihariduse omandas Viljandi kreiskoolis. Ta omandas Tartu Ülikoolis proviisori kutse. 1896 asus Tõrva apteegi rentnikuks ja võttis siin innuga osa seltskondlikust tööst, olles vahetpidamata tuletõrje seltsi esimeheks kuni 1902, mil Valka apteegi ostis ja sinna üle kolis. Ta oli ka „Säde“ seltsi aktiivne liige. Valka jõudis parajasti ajal, mil seal olid käimas võitlused sakslastega linnapea valimise ümber. Juba Tõrvast Valga eesti seltskonnale tuntud korraliku ning energilise tegelasena, valiti ta eestlaste ja lätlaste ühishäältega samal aastal linnapeaks olles Valgas ja kogu kodumaal esimeseks eesti soost linnapeaks. Selles ametis oli ta kuni 1917. aastani. J. Märtson suri Tõrvas 1935. aastal.

Reklaamvideo SIIN                          

Säde aiapeo koduleht SIIN 

7.07.2018 toimub Valgas, Säde pargis „Säde aiapidu“. Sündmus on pühendatud EV100-le.
Aiapidu äratab ellu 100 aasta taguse linnapeo, millest on võimalus osa saada igal huvilisel. Valga Muuseumi ja Segakoor Rõõmu poolt korraldatava sündmuse eesmärk on tutvustada 20. sajandi alguse linnakultuuri ja pärandit. Säde park on olnud traditsiooniline aiapidude toimumise koht, kuhu Säde Seltsi liikmete eestvõtmisel ehitati 1923 kõlakoda, mille valmimisest möödub tänavu 95 aastat. 
Säde aiapeol on toimumas palju põnevat, mis kõik loob ühtse ajastukohase meeleolu.
Päevajuhiks on Peeter Kaljumäe. Publiku ette astuvad Pärnu-Jaagupi pasunakoor  Priit Aimla juhtimisel,  estraaditrupp Tõrva Tilgad lavastusega „Charley tädi“, akrobaat Vello Vaher, maadlejad Valga Spordiklubist,  Voldemar Kuslap, segakoor Rõõm, Puka meesansambel, ansambel Spirea  ning õhtu lõpetab tšellokvartett C-JAM. 

Piletite müük algab 13.30  mängib  Piirilinna Bigbänd.
Pileti hind täiskasvanud 5 eurot ja lapsed 2 eurot  

Esinejad on riietatud ajastule kohaselt ja ka külastajatel on soovituslik tulla ajastutruus riietuses. Tegevusi leidub kogu perele ja külastajad saavad kõigest ise osa võtta: ise teha, ise proovida, ise katsuda. 

Tantsitakse seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), osaleda saab tsirkusekoolis ja töötubades. Kohal on päevapiltnik ja kostüümilaenutus, et valmistada sinust ajastutruu foto, ponisõit, hõrgutisi pakub kodukohvik Johanna.

EV100 pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peaauhinnad on välja pannud Sangaste loss ja Cantervilla mängumaa

Aiapidu toetavad: Tiina Loomemaja, Valga Kultuuri- ja huvialakeskus, Valga Avatud Noortekeskus, MTÜ Kungla, Valga Maadlusklubi, Valga Turismiinfokeskus, Restoran Lilli, Lüllemäe Põhikool, Hargla Maakultuurimaja, Valga Põhikool, Valga Sport, Valga Rockiklubi, Aran Farming, Tartu Mill, Vanamõisa Toitlustus 

 

Projekti rahastavad: rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital, Valga Vallavalitsus, Valga Muuseum, Valga Muuseumisõprade Selts.
     

  Foto: Valga "Säde" kõlakoda 1930. aastal           
 

---

                       

22.veebruar 2018 Valga vallavanem Margus Lepiku Eesti Vabariigi 100.aastapäeva  pidulik vastuvõtt  

---

18. novembril 2017 toimus Valga raudteejaama perroonil
Tartu-Valga rongi vastuvõtmine ja jaamahoones kontsert. 
130 aastat tagasi, 7.novembril 1887. aastal sõitis esimene rong Tartust Valka           
esinesid  Saku Puhkpilliorkester, Valga Piirilinna Bigbänd ja segakoor Rõõm
 

Fotod: Arvo Meeks (Lõuna -Eesti Postimees)
Veel fotosid SIIN

---

20. august 2017
Valgamaa Pärismuskultuuripidu "Eesti Pulm" Säde pargis

  
  
Foto: Arvo Meeks Valgamaalane

Valgamaalane Fotod
Valgamaalane kuidas norik tanu alla sai 
Valgamaalane traditsioonid peiu kodus
Valgamaalane video pulmatralli eredamad hetked
Reporteri video 

EESTI PULM koduleht SIIN
KOSJAD SIIN                   

 

---

                                                    Foto: Arvo Meeks (Valgamaalane)

---

11. aprill 2017 Valga Muuseumis Säde Selts 115. J. Kantswey näitemäng "Mihkel ja Liisa ehk vaata, mis rikkuse ahnus võib teha".  
 
Toetasid Valga Linnavalitsus ja Valga muuseum
VALGAMAALASE FOTOD

 

---

 

 2. november 2016 hingedepäeva kontsert- esines Kait Tamra kontsertkavaga "Ainuke aeg", kaastegev oli segakoor "Rõõm". 

 
FOTOD: Arvo Meeks (Valgamaalane)
Valgamaalase artikkel ja fotod SIIN

28.-30. juuli 2016 toimusid Tšehhi Vabariigis Praha 10. folklooripäevad. 
Valgast osalesid rahvatantsurühm Sõsarad, kapell Supsti ja segakoori Rõõm lauljad.
FOTOD GALERIIS
         

            
Lauluraginas osalesid:
Tallinna Sadama Segakoor LAULUDE LEMMIK
Neidudekoor KEVAD
Viljandi Muusikakooli Mudilaskoor
Segakoor RÕÕM
Noorte Segakoor Vox Populi
Valga Muusikakooli Noortekoor
Neidudekoor ARGENTUM VOX
Tartu Üliõpilassegakoor
Forseliuse Seltsi Segakoor
Valga Kammerkoor

Koore saatis konkursil Antti Kammiste saateansambel.
Konkurssi hindas 3-liikmeline žürii- koorijuht Veronika Portsmuth, helilooja Piret Rips-Laul ja muusik Raimondo Laikre.
Välja anti:
Grand Prix  500€ Noorte Segakoor Vox Populi
II koht        300€  Neiudekoor "Argentum Vox"
III koht       200€ Tartu üliõpilassegakoor

   
              
   

          
   
          foto: Timo Arbeiter

       Fotod. Laulupeo rongkäik  SIIN        (segakoor Rõõm pildil 672)
       Fotod: Maavalitsuse facebooki lehel SIIN

31.mai 2014 Liivimaa laulupidu "Cimze kood" täispikk laulupeo salvestus SIIN 
ETV uudistes video SIIN

Valga-Valka linnajuhtide kohtumine Läti peaministriga SIIN  (Video lõpus lillede asetamine Cimze hauale).
SIIN

          

  
 Fotod: Arvo Meeks / Valgamaalane       
                                                                             
31. mai Liivimaa Laulupidu "Cimze kood" pühendatud Jānis Cimze 200. sünniaastapäevale.
Liivimaa laulupeol osalesid koorid nii Eestist kui Lätist ligikaudu 2000 lauljaga. Sündmusele andsid professionaalset kaalu Eesti Kontsert ja Läti Kontsert - esmaettekandele tuli Renè Eespere oratoorium "Ante Lucem", mille esitasid Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Kaitseväe orkester, Rahvusooperi Estonia solist Renè Soom ja Läti Rahvusooperi solist Ilona Bagele. Oratooriumi dirigeeris kolonelleitnant Peeter Saan.
Esmaettekandele tuli luuletaja Jānis Petersi luuletsükkel "Cimzes stunda" ("Cimze tund"), millele  muusika kirjutasid silmapaistev Läti helilooja Raimonds Pauls, Selga Mence ja Mārtinš Brauns, esitas Läti Kultuuriakadeemia segakoor "Sõla".
Esines atraktiivne lätlaste torupilli- ja trummimuusikat viljelev ansambel Aule.
Liivimaa laulupeol esinesid Valga linna ja Valka kihelkonna, Valgamaa ja Vidžeme piirkonna koorid ning külaliskoorid.
Näha sai videoinstallatsiooni, värvilisi purskkaeve, mis  võimendasid ümbritseva looduse võlusid.  Kontsertetendus lõppes vee- ja tule-show'ga. Peale laulupidu toimus simman - mängisid Pühajärve ja Smiltene puhkpilliorkestrid.
Janis Cimze oli alates 1839. aastast Liivimaa Kihelkonnakooli- õpetajate ja köstrite seminari pikaajaline juht, kelle käe all õppisid nii eesti kui ka läti rahvusest õpilased. Cimze seminaril oli kujundav osa rahvusliku ärkamise ajal Liivimaal ja Eestimaal. Tema käe all said õpetust ja kasvatust esimesed eesti ärkamisaja tegelased Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein, Anton Jürgenstein, Joosep Kapp, Aleksander Kunileid, Aleksander Läte ja teised. Jānis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja 1869. aastal Tartus peetud esimese eesti üldlaulupeo üheks isaks.

Liivimaa Laulupidu  rahastas:
Siseministeerium Kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest, Valga Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Rahvakultuuri Keskus
           
 

          
 2013 aastal konverentsil "Märka Tegusaid Ühendusi" Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, said tunnustuse maakonna kõige tublimad ja tegusamad kodanikeühendused. 13 nominendist pälvisid tunnustuse Carma Motoklubi, Hellenurme veskimuuseum, segakoor Rõõm, MTÜ Partnerlus, Sangaste Rukkiküla ja Pilkuse külaselts.
Video SIIN          

19.oktoober 2013 -segakoor Rõõm 30.  tegevusaastat tähistav kontsert  ja näitus "Laulda on RÕÕM" Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses. Juubelikontserdi fotod GALERIIS   


         
  
        
         Fotod: Ülla Tamm
                            
                                    Juubelikontserdi toetajad: